Muuseum

Muuseum

Pikk 9 Väätsa Järvamaa

Kuni 19. maini 2024 oleme avatud eelneval kokkuleppel (514 3262, 5666 3991, info@velomuseum.ee)

Mai lõpul ja septembris oleme regulaarselt avatud L,P 11-18, juunis R,L,P 11-18, juulis-augustis K,N,R,L,P 11-18. Lisaks oleme muudel aegadel ja päevadel avatud eelneval kokkuleppel. Gruppide külastus on mõistlik eelnevalt kokku leppida.

Eesti jalgrattamuuseum kajastab jalgratta kui kunagise olulise transpordivahendi ajalugu Eestis kuni 1990. aastani. Väljas on üle 180 ajaloolise ratta, samuti hulga esemeid ja fotosid. Erilise tähelepanu all on Eesti 1920.-30. aastate rattatööstus. Siit leiab 1869. aasta täismetallist jalgratta,  ümber maailma reisinud ratta,  kui ka muud põnevat. Lisaks jalgratastele on meie muuseumi seitsmes saalis väljas ka hulganisti detaile, fotode reprosid ja muud juurdekuuluvat, taustaks mängib 1920.-30. aastate muusika. Muuseumimaja on sisustatud 20. sajandi alguse stiilis, külastajaile mängime 1929.a grammofoni.  Muuseum tegutseb 1893 ehitatud Väätsa ajaloolises vallamajas, mis on ümber ehitatud kunagises Eestimaa teede keskpunkis asunud keskaegsest maanteekõrtsist. Lisaks jalgratastele leiab muuseumist ka muid ajaloolisi tehnikaesemeid - telefone, raadioid, grammofone, kirjutusmasinaid, õmblusmasinaid jpt.

  • täispilet – 7 € 
  • õpilased, tudengid, pensionärid, jalgrattaga tulijad – 5 €
  • kuni 8-aastased lapsed – 0 €
  • perepilet – 19 €
  • grupisoodustus  üle 10 inimese -10%, üle 20 inimese -20%
  • giiditeenus ettetellimisel  20 €

Tasuta saavad muuseumisse sisse:

  • enne 1944.a. valmistatud jalgrattaga tulijad
  • muuseumitöötajad
  • ICOMi ja ICOMOSi liikmed

Meil kehtib ka Muuseumikaart

Ekskursioone oleme võimelised pidama eesti, inglise, vene ja soome keeles. Tavapärane ringkäik muuseumis võtab aega umbes poolteist tundi, kiire läbijalutamine pool tundi kuni tunni. 

Pakume muuseumis ka seminariteenust kuni 20-25 inimesele.

Ligipääsetavuse teave: Asume Järvamaal, Väätsa aleviku põhjaosas, Paidest 7 km kaugusel, Türilt 11 km kaugusel. Mugavaim viis on kohale tulla kas oma autoga või bussiga. Maja ees saavad tasuta parkida nii autod kui ka bussid, bussiga mahub parkimisplatsis ka ringi pöörama. Ilma autota pääseb meie muuseumisse kõige mugavamalt rongiga või bussiga  Türile sõites ja  sinna vastu kohaliku takso tellides. 

 

 Lisaks tavakülastusele pakume üheksat  haridusprogrammi:

  1. Jalgratta ajalugu Eesti vaates – "Jalgratas läbi ajaloo, ajalugu läbi jalgratta". Tutvustame  jalgratta arengut ja ajalugu Eesti vaates alates aegade algusest kuni nõukogude ajastu lõpuni (1991). Saame läbi viia ka väljaspool muuseumi (slaidiprogrammina), aga parim variant oleks seda teha muuseumi püsiekspositsioonis. Haridusprogramm sobiks suurepäraselt koolide ajalootundide täienduseks, samuti ka ajaloost huvitatud täiskasvanutele.
  2. Tehnilised lahendused jalgratta juures ja nende areng. Tutvustame jalgratta juures ajalooliselt kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, mis on sealt liikunud ka mujale transporti ja tööstusse. Peamiselt räägime kummirehvi, õhkrehvi, vabajooksu, kodarate, kuullaagrite, kettülekande ja käigukasti arengust, mis tekkisid kõik ajalooliselt jalgrattal. Saame läbi viia slaidiprogrammina ükskõik kus Eesti osas, aga sobivaim oleksid muuseumi ruumid koos vastavate museaalide näitamisega. Sobiks tõsisematele tehnika-ajaloo huvilistele, sh kutsehariduse tehnikaerialade ajalootunni täiendina.
  3. Eesti teedevõrk muinas- ja keskajal. Tutvustame Eesti muinas- ja keskaegset teedevõrku, mis koosnes talvistest ja suvistest maanteedest. Räägime, kuidas see tekkis ning millised muutused tekkisid selles hilisematel sajanditel.  Kuna jalgrattamuuseumi hoone on ümber ehitatud keskaegsest talimaantee kõrtsist, on muuseum selle haridusprogrammi jaoks parim asukoht. Samas saame seda (slaidiprogrammi põhjal) tutvustada ükskõik kus mujal Eesti osas.
  4. Retk muuseumimaja juurest muinasmaantee soosillale. Oleme hädapärasel tasemel tähistanud muuseumist 12 km kaugusele jääva  Eesti ühe kunagise peamaantee soosilla, mis on soos säilinud 1605. aastal Poola sõjaväe poolt ehitatud kujul. Saame korraldada huvilistele sinna retke  (v.a. väga ekstreemsete ilmaolude korral). Sellele soosillale viiv maantee  läks läbi jalgrattamuuseumi hoone (17. sajandil - talimaanteekõrtsi) juurest.
  5. Vanad heliplaadid ja levimuusika kuni 1930. aastateni.  Valdo Praustil  (jalgrattamuuseumi looja ja eestvedajal) on olemas Eesti üks suuremaid vanade heliplaatide kogusid. Tutvustame akustilise (mehaanilise) grammofoni tööpõhimõtet ja selgitame, kuidas jõudis muusika plaatidele panduna 1910.-30. aastatel siinsete inimesteni. Mängime palju tolleaegseid haruldasi heliplaate vanal grammofonil ja tutvustame tollaseid "superstaare". Sobiv oleks seda korraldada muuseumi ruumes (20. sajandi alguse õhkkonnas), kuid saame seda teha ka ükskõik kus mujal Eesti paigas. See haridusprogramm sobiks suurepäraselt nii üldharidusekoolide muusikaõpetuse kui ka spetsiaalse muusikaõppe ajalootundide täienduseks.
  6. Muuseumi kui institutsiooni tegevuse tutvustus. Tutvustame kooliõpilastele muuseumi  olemust – kuidas üks muuseum toimib, millised on muuseumite liigid, mis on muuseumite peamised tunnusjooned ja tegevused ning millises osas üks suvaline kollektsioon erineb muuseumist. Illustreerime seda jalgrattamuuseumi näitel.
  7. Vallamaja ja valdade varasem ajalugu. Tutvustame ajaloolise vallamaja näitel, kuidas toimis üks 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse vallavalitsus ning milleks mingeid ruume tollases vallamajas kasutati. See haridusprogramm sobiks kooliõpilastele nii ajaloo kui ka ühiskonnaõpetuse tunni täienduseks ning täiskasvanutest kohalike omavalitsuse ametnikele ajaloolise silmaringi laiendamiseks.
  8. Eesti mõisate ajalugu alates aegade algusest kuni tänapäevani.  Jalgrattamuuseumi asutajaliige Valdo Praust on mitu aastakümmet uurinud Eesti mõisaid ja kirjutanud üle kümne selleteemalise raamatu. Saame seda haridusprogrammi pakkuda loenguna nii oma muuseumis kui ka mujal Eesti paikades.
  9. Kirjutusmasinate ajalugu alates aegade algusest kuni 1990. aastateni. Seda haridusprogrammi viime soovijatele läbi Hageri muuseumis ( ja koostöös Hageri muuseumiga). Eesti Jalgrattamuuseumi kogudest (muuseumi looja ja eestvedaja Valdo Prausti erakogust) pärinev ning  64 ajaloolisest kirjutusmasinast koosnev kogu on alates 2022. aasta sügisest muuseumi ajutise näitusena väljas Hageri muuseumis.

Haridusprogrammi läbiviimine (aeg, koht, sihtgrupp) tuleb spetsiaalselt kokku leppida.  Spetsiaalselt tuleb kokku leppida ka uurijate ligipääs meil hoitavale.

illustratsioonillustratsioonOleme avatud pakkumistele hoidmaks kõikide huviliste unikaalseid ajalooväärtusega jalgrattaid deponeerituna meie muuseumis. Me soovime, et muuseumis saaksid eksponeeritud võimalikult paljude huviliste rattad üle Eesti. Jalgrattaspordi ajalugu pole meil esialgu kajastatud - kui keegi soovib seda teemat katta, siis sellealane koostöö on igati teretulnud.

Muuseumi põhimõtete dokumendi (tegevuspõhimõtted, kogumispõhimõtted, muuseumikogu kasutamise kord, restaureerimispõhimõtted, muuseumikogu korraldamise põhimõtted) leiab siit.

illustratsioon