Eesti rattad. Alates 19. sajandi lõpuaastatest kuni 1930. aastate keskpaigani oli Eestis hulk väiketootjaid, kes monteerisid rattaid detailidest kokku.  1930. aastate teisel poolel tekkis lisaks veel viis suurtootjat, kes valmistasid rattaid Teise maailmasõjani. Sõja järel  nõukogude perioodil Eesti rattatööstus puudus.

Saksa rattad. Alates 19. sajandi lõpust kuni Teise maailmasõjani (kaasaaravatud) oli suur hulk siinseid rattaid Saksa toodang. Ka sõja järel tuli kuni 1950. aastate alguseni siia Saksamaalt hulganisti nn reparatsioonirattaid.

Rootsi rattad. Rootsi rattaid imporditi siia väikeses mahus juba 1920. aastatel, kuid suurem hulk neid saabus siia 1930. aastate lõpul.

Inglise rattad. 1920. aastatel oli Inglise ratas kvaliteedi võrdkuju, kuigi paljud neist monteeriti kokku osadest alles kohapeal. 1930. aastatel nende osakaal järsult vähenes.

Nõukogude Liidu rattad. Kuigi mõned N.Liidu rattad sattusid Eestisse juba 1930. aastatel, oli nende  massleviku aeg alates 1944. aastast kuni 1980. aastate lõpuni. Paljude kümnendite vältel olid nad ainsad siin müüdud uued rattad.

Laste- ja noorterattad. Kuni 1960. aastateni oli lasterattad lihtsad - tihtipeale ilma kettülekandeta ja täisrehvidega. 1960.-80. aastatel ilmusid N.Liitu (sh Eestisse) mitmed uudsed ja senistest moodsamad laste- ja noorteratta mudelid.

Eriotstarbelised rattad. 1920.-30. aastatel olid levinud tüübiks mitmesugused kaubaveorattad, 1930. aastatel lisaks ka raudteejalgrattad.

Abimootoriga jalgrattad. Kuigi jalgratta abimootoreid liikus siin väiksemas mahus juba 1920.-30. aastatel (ÖWA jt), algas nende massiline levik 1956 seoses töökindla ja õnnestunud mootori D4 tootmise alustamisega Leningradis.