Jalgratta vabajooksud
Nagu mujal maailmas, hakati ka Eestis alates 20. sajandi algusaastatest jalgratastel kasutama vabajookse. Üks varasemaid 20. sajandi algusaastail levinud tüüpe oli USA päritolu New Departure, kuid üsna pea asendus see saksa tootjate valmistatuga.
Eestis kasutusel olevatel ratastel olid peamiselt levinud Torpedo-tüüpi vabajooksud, kus vabajooksusidur oli lahendatud viie rulliga ning vabajooksurumm sisaldas ühtlasi ka trummel-süsteemiga tagapidurit, mis rakendus pedaalide tagurpidi liigutamisel. Nimetatud süsteem patenteeriti Saksamaal Fichtel ja Sachsi (F&S) poolt 1903. aastal ning mõned aastad hiljem selles tehtud pisimuudatuste järel püsis praktiliselt ilma muutusteta tootmises pikki aastakümneid.
Suur osa Torpedo-süsteemi vabajookse olid siinsetel enne Teist maailmasõda levinud jalgratastel F&Si toodetud originaalid, mis kandsid firmamärki Torpedo. Torpedo vabajooksu rummudele ja sisedetailidele oli muuseas tehases sisse stantsitud ka valmistamisaasta, mis võimaldab hiljem ligikaudu kindlaks määrata jalgratta valmistamisaastat (eeldusel, et vabajooks pikalt laos ei seisnud).
Kuna Torpedo oli üks õnnestunumaid vabajookse, siis paljud tehased valmistasid selle koopiaid. Suur osa siin müüdud Inglise rattaid olid varustatud Birminghamis valmistatud Torpedo koopiaga Perry. Päris 1930. aastate lõpul valmistati Torpedo koopiana ka vabajookse Gamma – nendega varustati mitmete kohalike väiketootjate rattaid (sh mitmeid kaubaveorattaid). Ka lätlased valmistasid mitmeid Torpedo vabajooksude koopiaid – neid valmistas nii Latvello (LVF), Erenpreis (GEO – Gustav Erenpreis Original) kui ka Liepajas asuv KDF (Kara Ostas Darbnīca).
Muuseas oli valdav enamik nõukogude ajastu 1940.-80. aastate tavalisi (ilma käikudeta) jalgrattaid varustatud Torpedo koopiana valmistatud vabajooksuga (mille kvaliteet oli sõjaeelses originaal-Torpedost küll paraku palju madalam).
Torpedo vabajooksuga väga sarnane oli ka Dürkopi vabajooks, kuid seal polnud pidur lahendatud trumliga, vaid hulga ketastega. Vabajooks ise põhines nagu Torpedogi rullide kasutamisel. Paljud Eesti turule valmistatud Dürkopid varustati ka Torpedo vabajooksuga.
Suur hulk vabajooksusüsteeme toimisid kruvi ja koonuse põhimõttel – hammasratta liigutamisel rummu suhtes suruti rihveldatud koonus vastu rummus asuvat vastavat sisekoonust. 1910.-20. aastatel olid sellised vabajooksud näiteks Mundlos, Victoria, Badenia, Rotax, Astoria jt – kõik nimetatud margid (Saksamaal toodetud) olid Eestis kasutusel olnud ratastel vähemal või rohkemal määral levinud. 1930. aastatel olid sarnastest vabajooksudest levinuimad NSU ja Komet. NSU vabajooksuga varustati nt paljude Eesti tootjate 1930. aastate odavamaid jalgrattaid. Komet (mille eripäraks olid Dürkopi vabajooksuga sarnaselt ketaspidurid), oli kasutusel paljude Saksa tootjate poolt. Tõenäoliselt päris 1930. aastate lõpul (või isegi 1940. aastate algul) saabus Eestisse ka partii Centrix-vabajookse, sest natsionaliseeritud Saare tehase mitmetel selleaegsetel ratastel on seda marki vabajooks.
Kruvi-koonuse põhimõttel toimis ka Inglise peamine vabajooks Eadie, olles sealne levinuim (ja praktilisel ainus) rummusisese piduriga vabajooks. Eadie eripäraks oli suureläbimõõduline piduritrummel, milles olid auto- ja mootorrattapiduritega sarnased klotspidurid. See osutus paraku ka Eadie puuduseks, sest trummelpiduri tõttu oli Eadie vabajooksu laagrite vahe Torpedo (ja teiste ülalmainitud vabajooksude) omast palju lühem, mis põhjustas nende kiiret kulumist. Seetõttu Eadie't Eestis eriti ei hinnatud, mistõttu Inglise tootjad varustasid Eestisse ekspordiks valmistatud rattamudeleid sageli Perry vabajooksudega või isegi Saksamaalt imporditud originaal-Torpedodega (mis sel juhul kandsid Inglismaale suunatud ekspordile viitavat kirja "Made in Germany").
1930. aastate lõpu Rootsi päritolu rattad (pms Husqvarnad) olid paljud varustatud Novo vabajooksudega. Ka Novo põhines koonuse-kruvi ning trummelpiduri kasutamisel, olles väga sarnane Rotaxi, Astoria jt ülalvaadeldud vabajooksudega.
Sellised vabajooksud, milles tagapidurit sees ei olnud, polnud Eestis 1920.-30. aastatel eriti populaarsed. Sel korral tuli tagaratta pidur lahendada leistangil asuva kangiga ning panna toimima tagaratta veljele, kuid see süsteem kippus märgade ja poriste teeoludega streikima. Seepärast varustati näiteks Inglismaalt (kus veljepidur väga levinud oli) Eestisse müügiks toodetud rattad enamjaolt siinsete edasimüüjate palvel rummusiseste piduritega. Samas esines neid siiski vahetevahel teatud rataste (iseäranis Inglise päritolu rataste) seas.
Samuti olid Eestis 1920.-30. aastatel väga vähe levinud sisse-ehitatud (planetaar)käigukastgiga rattarummud. Inglismaalt imporditi siia teatud partii Humbereid BSA kolmekäigulise rummusisese kastiga. Samuti leidus siin üksikuid kahekäigulise Torpedo tagarummuga jalgrattaid – erinevalt BSAdest sisaldasid need ka rummusisese piduri.
Sõjajärgsel nõukogude ajal olid sportrattad reeglina ketipõhise käiguvahetusega, rummusiseseid käigukaste N.Liidus ei toodetud.
