Mittetulundusühingu Eesti Jalgrattamuuseum põhikiri 

Osa I. Üldsätted

1. Mittetulundusühing "Eesti Jalgrattamuuseum" (edaspidi – ühing) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud isikute iseseisev kasumit mitte taotlev organisatsioon, mis tegutseb avalikes huvides. 

2. Ühingu juriidiliseks aadressiks on Pikk 9 Väätsa Järvamaa 72801 Eesti, mis on ühtlasi ka meie muuseumi asukoht.

3. Ühingu ametlikuks riigikeelseks (eestikeelseks) nimeks on "Mittetulundusühing Eesti Jalgrattamuuseum", mida on lubatud kasutada ka kujul "Eesti Jalgrattamuuseum" ja "MTÜ Eesti Jalgrattamuuseum". Rahvusvahelises suhtluses kasutatakse üldjuhul ühingu ingliskeelset nimetust "Estonian Bicycle Museum NGO". Saksakeelses kultuuriruumis võib kasutada nimetust "Estnische Fahrradmuseum", soomekeelses kultuuriruumis "Viron Polkupyörämuseo", rootsikeelses kultuuriruumis "Estlands Cykelmuseum" ning venekeelses kultuuriruumis "Эстонский Велосипедный Музей". Kõik eeltoodud nimetused on vastavates keeltes kasutatutena õiguslikult võrdväärsed nimega "Mittetulundusühing Eesti Jalgrattamuuseum".

4. Ühingu peaeesmärgiks on üldsusele suunatud Eesti Jalgrattamuuseumi jätkusuutlik haldamine ning olukord, kus Eestis on jalgratta kui sõidu- ja spordivahendi ajalugu väärtustatud.

4.1. Ühingu poolt hallatav ja eraõigusliku muuseumina toimiv Eesti Jalgrattamuuseum kajastab süsteemselt jalgratta kui liiklusvahendi, lõbusõiduvahendi ja spordivahendi ajalugu Eestis läbi aegade.

4.2. Muuseum süstematiseerib ja võimalusel ka eksponeerib ühingu liikmete erakogudes asuvad eksponeerimiskõlbulikud ajaloo- ja muinsusväärtuslikud jalgrattad ning kõik muud jalgrattateemaga seotud ajalooväärtuslikud esemed (jalgrataste  detailid, fotod, dokumendid, mälestused jms) eesmärgiga kajastada jalgratta-asjanduse süstemaatilist ajalugu Eesti vaates.

4.3. Lisaks liikmete erakogudesse kuuluvatele esemetele on muuseum valmis omanike soovi korral deponeerima ja eksponeerima ka teisi eksponeerimiskõlbulikke jalgrattaid ja kaasnevaid esemeid.

4.4. Lisaks ekspositsioonile arendab muuseum ka sarnastele tehnikamuuseumitele omast arhiivi-, raamatukogu- ja laoruumide võimekust, samuti ka materiaal-tehnilist baasi jalgrataste ja nendega seotud esemete restaureerimiseks.

4.5. Lisaks füüsilisele muuseumile on ühingu tegevuse oluline väljund ka veebikeskkonnas aadressil www.velomuseum.ee paiknev virtuaalmuuseum.

5. Ühingu peaeesmärki toetavateks on alljärgnevad tegevused.

5.1. Uute eksponaatide otsimine ja soetamine muuseumikogu ning -ekspositsiooni süstematiseerimise eesmärgil.

5.2. Eesti jalgratta-asjanduse ajaloo uurimine ja tutvustamine (sh muuseumi ekspositsioonis).

5.3. Jalgratast ja tehnikaajalugu populariseerivate ürituste korraldamine (võistlused, mängud, laadad jms).

5.4. Jalgratta-asjandusega seotud näituste korraldamine.

5.5. Koostöö arendamine jalgratta- ja jalgratta-ajaloo huvilistega üle kogu maailma.

5.6. Koostöö arendamine teiste Eesti vanatehnikat harrastavate seltside, äriühingute ja eraisikutega ja tehnikasuunitlusega muuseumitega.

5.7. Ajalooliste jalgrataste, nende detailide ja nendega seotud esemete kogumine ja ladustamine, samuti ka ost-müük.

5.8. Ajalooliste jalgrataste, nende detailide ja nendega seotud esemete konserveerimine ja restaureerimine, sh vajadusel ka teenustööna väljaspoole ühingu ja ühingu liikmete omanduses olevat tehnikat.

5.9. Ajalooliste jalgrataste restaureerimiseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi loomine.

5.10. Koostöö tegemine Eesti jäätmekäitlusettevõtetega (prügimäed, vanametalli kokkuostjad) ja taaskasutuskeskustega eesmärgiga päästa Eesti rahvusliku tehnikaajaloo jaoks sinna sattunud ajaloolist väärtust omavad jalgrattad, nende osad või nendega seotud esemed.

5.11. Tuluõhtute korraldamine, et saada eeltoodud eesmärkide  täitmiseks vajalikke vahendeid.

5.12. Kirjastustegevus.

5.13. Koostöö tegemine teiste  piirkonna turismiettevõtjatega ja turismi alal tegutsevate asutustega, samuti koostöö tegemine teiste muuseumite, arhiivide jt mäluasutustega.

5.14. Muud üritused ja ettevõtmised, mis aitavad kaasa ühingu eelloetletud eesmärkide saavutamisele, kui oletatavad tegevused eelnevate alla ei mahu.

Osa II. Ühingu liikmelisus

6. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga isik, kes soovib väärtustada Eesti jalgratta- ajalugu ning toetab käesoleva põhikirja osas I mainitud tegevusi. 

7. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab ühingu juhatus.

8. Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.

9. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta kahjustab oma käitumisega ühingu tegevust või mainet.

10. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab ühingu juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist ja tal on  õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on kaks kolmandikku juhatuse liikmetest.

11. Ühingu juhatuse poolt välja arvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.

Osa III. Liikmete õigused ja kohustused

12. Ühingu liikmete õigused:

12.1. Hääleõiguslik osalemine ühingu üldkoosolekul.

12.2. Valituks olemine ühingu juhtorganite liikmeks.

12.3. Teabe saamine ühingu tegevuse kohta ühingu juhatuselt ja muudelt organitelt.

13. Ühingu liikmete kohustused:

13.1. Jalgratta-ajaloo ning sellega seotud esemete väärtustamine.

13.2. Jalgratastega seotud ajalooväärtuslike esemete äraviskamise (vanarauda, prügimäele) takistamine, samuti muul moel tehnika-ajaloo jaoks hävitamise takistamine kõigi ühingu liikme käsutuses olevate mõistlike ning üldaktsepteeritavate vahendite ja tegevusviisidega.

13.3. Ühingu põhikirja ja juhtorganite otsuste järgimine ühingu tegevuses osalemisel.

13.4. Määratud liikmemaksu tasumine.

13.5. Oma kehtivate kontaktandmete ühingu juhatusele teatamine ühingu liikmete arvestuse pidamiseks.

14. Liikmemaksule  ja  sisseastumismaksule  täiendavaid  varalisi  kohustusi  võib  ühingu liikmele panna ainult üldkoosoleku otsusega.

Osa IV. Üldkoosolek

15. Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu üldkoosolek, millel igal ühingu liikmel on üks hääl.

16. Ühingu üldkoosoleku pädevuses on järgmised tegevused:

16.1. Põhikirja muutmine, kui selle poolt on 2/3 üldkoosolekul osalejaist.

16.2. Eesmärgi muutmine, kui selle poolt on 9/10 liikmetest;

16.3. Juhatuse liikmete valimine ja nende tagasikutsumine.

16.4. Liikmemaksu suuruse ja tasumise tähtaja määramine.

16.5. Ühingu tegevuse aastakava ja eelarve kinnitamine.

16.6. Juhatuse aruande kinnitamine.

16.7. Ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise  ja  asjaõigustega  koormamise  otsustamine  ja  tingimuste  määramine nimetatud tehinguteks 

16.8. Muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

17. Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt korra aastas aastaaruande kinnitamiseks, samuti ka seaduses määratud ja ka muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad.

18. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks avaldab ühingu juhatus vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra. Niisugune teade saadetakse igale seltsi liikmele viimaste kontaktaadressidele.

19. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on teise esindatud üle poole ühingu liikmetest.

20. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest.

Osa V. Juhatus

21. Ühingu tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on üks kuni kolm liiget. Juhatuse konkreetse suuruse määrab sama üldkoosolek, kes juhatuse ka valib.

22. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse kolmeks aastaks.

23. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete lihtne häälteenamus (üle 50% häältest).

24. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas.

Osa VI. Ühinemine, jagunemine, likvideerimine 

25. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.

26. Ühingu likvideerijateks, samuti ühinemise ja jagunemise otsustajateks (vastavalt eelmise punktis määratletule) on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.

27. Ühingu likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele või avalik- õiguslikule juriidilisele isikule.