Laste- ja noorterattad
Kõige rohkem arenes nõukogude perioodil (1960.-80. aastatel) laste- ja noorterataste valmistamine, mis sõjaeelsel ajal (ning ka veel 1950. aastatel) oli väga algtasemel. Tollane lasteratas oli tollal sageli veel 19. sajandi kõrgratta miniatuurvariant, millel olid täiskummid, pedaalid asusid otse esirattal ning taga võis (olenevalt mudelist) olla kas üks või kaks väiksemat ratast.
1960.-70. aastatel tulid N.Liidus tootmisse mitmed õhkrehvidega laste- ja noorterataste mudelid, mis erinesid varasemast tunduvalt.
Esmalt tulid tootmisse lastejalgrattad Školnik ja Ereliukas, mis meenutasid oma proportsioonidelt täiskasvanute rattaid, olles samas varustatud nii õhkrehvide, vabajooksu kui ka rummusiseste piduritega. 20" ratastega Školnik oli Gorki (GAZi) autotehase toodang ning see oli mõeldud kasutamiseks 10-11 aastastele lastele. Veidi suurem, 24" ratastega Ereliukas oli Leedus asunud Šiauliai rattatehase “Vairas” töö. Nii Školnikust kui ka Ereliukasest olid olemas poiste ja tütarlaste raamiga variandid; tütarlaste Ereliukas kandis eraldi marginime Kregždute.
1970. aastatel võeti N.Liidus tootmisse lisaks veel kaks uudset noorukite jalgratast – Saljut ja kokkupandav jalgratas. Kokkupandaval jalgrattal olid 20" rattad ning massiivne ühest torust koosnev raam, mis käis keskelt liigendiga kokku. Kuna ka sadul ja leistang olid eemaldatavad, sai ratta panna kokku mõõtmetelt väga väikeseks ja pakkida nt kohvrisse, paigutada ühissõiduki pakiriiulile, võtta kaasa kohtadesse, kus ruumi napib. Olgugi et pikki ja ka ebatasaseid teid oli kokkupandava jalgrattaga ebamugav sõita, oli ta algul N.Liidus kultuse- ja moekap, mida enne 1980. aastaid vabamüügile peaaegu ei tulnud, vaid seda sai muretseda vaid kaubandusvõrgus olevate tutvuste kaudu. Ka oli sellise ratta hind tavalisest meesterahvarattast mõnevõrra kallim, ca 100 rubla ringis (ca pool kuupalka).
Saljut oli tüüpiline noorukite ratas – üks raamitoru ning 24" rattad, samuti sadula ja leistangi kõrgele väljatoomise võimalus koos kerge reguleerimisega (mutri asemel oli käepidemega hoob). Ka osadel Saljutidel oli raami kokkupanemise võimalus, osadel aga mitte.
